Ajutise töövõimetuse hüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatatud tulu. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja töövõimetuse põhjusest.

Haigushüvitis

Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral maksab 4. kuni 8. päevani hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Muudel juhtudel (nt kutsehaigestumine, tööõnnetus (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine), riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastus) maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast. Teisest päevast maksab haigekassa hüvitist ka juhul, kui töövõimetuslehe põhjuseks on terviseseisundile vastava töö andmine ja üleviimine kergemale ametikohale ning tööandjal polnud rasedale vastavat tööd anda. Kui tööandjal on viimati nimetatud põhjusega töövõimetuse perioodil töötajale kergemat tööd anda, hüvitab haigekassa kergemale tööle üleviimisega tekkinud palgavahe töövõimetuslehe esimesest päevast.

Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks, mille andmed saadakse Maksu- ja Tolliametist.

Hooldushüvitis

Hooldushüvitist maksab haigekassa määras 80% alates töövabastuse esimesest päevast.

Sünnitushüvitis

Sünnitushüvitist maksab haigekassa töövabastuse esimesest päevast määras 100%.

Lapsendamishüvitis

Lapsendamishüvitist maksab haigekassa töövabastuse esimesest päevast määras 100%.

Tabel hüvitise määramise ja maksmise kestvuse ning hüvitise % kohta

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel inimestele, kes on kindlustatud tööandja või võlaõigusliku lepingupartneri kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse ametlikelt sissetulekutelt. Kui makstakse ümbrikupalka, siis saab inimene hüvitist vähem. Ümbrikupalgaga kaasnevate riskide ja kahjude kohta saab infot Maksu-ja Tolliameti kodulehelt.

Oma ajutise töövõimetuslehe menetlemise käigu kohta saab infot riigiportaalist (https://portaal.riik.ee/x/kodanik/) või helistades haigekassa lühinumbril 16363.

Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist, kui:

• tema või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist,
• tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud,
• ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel.

Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist rikkumise päevast alates, kui:

• ta jätab mõjuva põhjuseta määratud ajal arsti vastuvõtule minemata,
• ta täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või tegeleb ettevõtlusega.

Kindlustatul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei ole õigus saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist.

Kindlustatul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigus saada sama aja eest hooldushüvitist.